Ametiühingutekongressist osavõtjate hukkamine Irboskas 1919

Laupäeval, kell 12 päeval algas Tallinnas töölistemajas üleriikline ametiühingute kongress

Osavõtmine oli õige elav, selle peale vaatamata, et palju esitajaid kongressil korraldaja komitee poolt, kui "kahtlased" ukse taha oli jäetud.

Kongressi avas ametiühingute kesknõukogu esimees Annus.
Lauldakse orkestri saatel internatsionaali.

Saal on punaste lippudega ehitud. Nendel pealkirjad: "Elagu üleilmne sotsiaalne revolutsion", "Kõigi maade töölised ühinege" jne.

Mälestatakse klassivõitluses langenud seltsimehi.

Koosolek muutus kohe alguses vägikaika vedamiseks sotsiaaldemokraatide ja sotsiaalrevolutsionääride ning enamlaste vahel.

Viimastel oli koosolekul arvuliselt suur ülekaal, sest 412 hääletajatest andis umbes 30 isikut oma hääled sotsiaaldemokraatidele.

Niipea kui valimised algasid, läks asi maruliseks.Kongressi korraldaja komitee pani kongressi juhatajaks Annuse, Koolmeistri ja Joonase ette. Viimased kukutati muidugi läbi.
Niisama valiti ka sekretariaati Hammer, Kerdo, Kurvits ja Talin, mandaatkommisjoni Tiideberg, Palm, Õun, Laur ja Karheiding.

Juhataja kohale asub Asutava Kogu liige Joonas. Teda võetakse tormiliste kiiduavaldustega vastu.

/pikk kustutatud lõik ajalehes/

Korrapidaja ohvitser teeb juhatajale märkusi.

Loeti siseministri tingimised ette, millega kongressi on lubatud pidada.
Arvustatakse ägedalt neid tingimisi ja saadeti saatkond siseministri juure. Saadikuteks valiti Hammer, Maasik ja Pesmann.

Algab mandaatkomisjoni aruanne. Terve rida ametiühisuste ja seltside esindajaid on ukse taha jäetud, kellest arvata oli, et nad koosoleku meelsusele ei vasta, näituseks põllutööliste keskorganisatsioon, Tartu voorimeesteselts, kooliõpetajate seltsid, riigiteenijate ametiühisus, Tallinna linnateenijate selts, posti ja telegraafi teenijate ametiühisus jm. Peale lõunavaheaega on saal ja rõdu pealtkuulajaid täis.
Sostiaaldemkraatide ja kõigi kodanlaste materdamine kestab edasi., kes vastu julgeb kõneleda, karjutakse ja vilistatakse maha.

Pühapäeva hommikul lahkuvad Tartu trükitööliste, äri- ja kontoriteenijate, raudteelaste, autojuhtide ja 10 maatööliste ühisuste esitajat protesteerides juhatuse erapooletuse rikkumise, vabasõna vägistamise ja erakondade laimamise pärast. Kooliõpetajate kongress oli juba varemalt oma esinduse ära kutsunud.
Joonas peab pikema kõne.

Algab Hammer, kui korraga teatab korrapidaja ohvitser, et kongress on valitsuse võimude poolt äralõpetatud.

Torm läheb alles õieti lahti. Kisatakse, karjutakse, sõimatakse valitsust ja sotsiaaldemokraate. Karjutakse, et kongress laiale ei lähe.

Korraga karjub keegi, et maja on sõjavägede poolt ümberpiiratud. Algas ärevus ja rüselemine uste poole. Jookstakse ühest toast teise. Kõik väljakäigud on sõjaväe valve all. Läbi lastakse saadikud üksikult, misjuures kõigi koosolejate nimed üles kirjutati.

Veel hilja ööni kestab osavõtjate üleskirjutamine. Liikumine töölistemaja ümbruses on seisma pandud.

Ametiühisuste kongressist osavõtjate maalt väljasaatmine

Eilasel ametiühisuste kongressil arreteeriti osa koosolijatest, kes valitsusevastalise revolutsiooni poolt olid hääletanud, milles Vene kommunistilise valitsuse poolehoidmist ja heakskiitmist avaldati.
Nagu kuuleme, on kinnivõetud öösel siit ära viidud, et neid üle vabariigi piiride ida poole saata.

Originaal: Päevaleht, 1. september 1919, lk.3
Streigid vabrikutes

Ühenduses kommunistide kinnivõtmise ja väljasaatmisega streikisid töölised "Dvigateli", Krulli, Koblesneri ja 1. vabrikus.

Päevaleht, 2. september 1919

Seisukord väerindadel

3. september 1919 Pihkva sihil pommitas vaenlane kogu päev Isborski (e.k. Irboska) jaama ja Poddubje Kostina, Sagrivje külasid.

Linna asjad

Tänane koosolek tõotab huvitavaks saada. Enne koosoleku algust peavad pahempoolsed rühmad eelkoosolekuid, ooteruumis on elav jutuajamine. Volinikke on rohkesti kokku tulnud, publikumi mitte vähem.
Kell 1/2 8 avab juhataja Paabo koosoleku. Kõik jäävad ootama.
Joonas võtab sõna ja esineb sotsialrevolutsionääridearupärimisega ja paneb ette linnavolikogul seisukohta võtta linnavolikogu Kopluse ja linnanõuniku V. Maasiku maalt välja saatmise kohta.
Annuson (tööerak) paneb ette asja seniks edasi lükata, kui Asutavas kogus valitsus seletuse on annud.
Thomson toetab arupärimist ja nimetab ametiühisuste kongressist osavõtjate väljasaatmist valitsuse poolt Stolõpini süsteemi tarvidusele võtmiseks.

O.Ast (s.dem) leiab, et sellega on riigi demokraatilist korda rikutud ja kahtleb, kas volikogul maksab üleüldse uut linnanõunikku valida, sest valitsus võib teda välja saata, ilma, et linna asju lastaks lõpetada.
Pullisaar (majaom.) leiab, et arupärimistega tahetakse volikogust mingisugust kontrollasutust luua. Kui seesama linnanõunik enne jõulu, kui vaenlane linna külje all, ilma teatamata siit ära kadus ja hljem, kui kommunistid maalt välja peksetud, väerinnast läbitagasi poetas, kus siis pahema tiiva arupärimine.
Bleimann toetab arupärimise päevakorda võtmist.

Tomson seletab, et kui keegi paremast tiivast oleksmaalt välja saadetud, kasiis oleks pahem tiiv arupärimisega esinenud (hüüded paremast tiivast: "Ärge nähke vaeva!")
Reinthal paneb ette ootavasse seisukorda jääda, kuni asi selgineb. Praeguse arupärimisega tahetakse linnavolikogu tööd segada.

Sotsiaalrevolutsionääride ettepanek kukutatakse häälteenamusega läbi.

Sõna saab Joonas erakorraliseks teadaandmiseks. Et nende ettepanek maha on hääletatud, siis lahkub nende fraktsioon tänaselt koosolekult.

Sotsiaalrevolutsionääride lahkumine

Selle peale lahkub sotsiaalrevolutsionääride rühm täies koosseisus. Mõned katsuvad tugevasti köhida ja jalgadega kolistada.

Nendele lähevad mitmed sotsiaaldemokraadid järele.
Sotsiaaldemokraadid panevad ette vaheaega määrata. Ettepanek lükati suure häälteenamisega tagasi.
Hüütakse ukse vahelt: "Tulge välja!"

Selle peale lahkuvad veel mitmed s-demokraadid O. Astiga eesotsas.

Päevaleht 4. september 1919


Irboska 1919

Eesti töörahvas avaldas uuele sõjakäigule energilist vastupanu. Augusti lõpul tuli Tallinnas kokku Eestimaa ametiühingute I kongress, mis esindas 40000 töölist. Kongressil domineeris EKP mõju. Väljendades eesti töölisklassi tahet, võttis kongress vastu otsuse, milles nõuti interventsioonisõja viivitamatut lõpetamist ja rahu sõlmimist Nõukogude Venemaaga.

Eesti kodanlus vastas sellele otsusele kongressi laialisaatmise ja 102 töölisliikumise tegelase arreteerimisega. 25 silmapaistvamat ametiühinguaktivisti aga tapeti salaja, ilma igasuguse kohtuta, Irboska lähedal rabas. See kuritegu tuli siiski päevavalgele ja näitas rahvale eriti selgesti, et Asutava Kogu poolt kehtestatud «demokraatia» tähendab tegelikult kodanluse verist diktatuuri tööliste üle.

Originaal: H. Liim, K. Siilivask. 1988. Eesti NSV ajalugu. Õpik IX-XI klassile