pühapäev, aprill 25, 2010

Eesti Töörahva Kommuuni tegevus

1919. aasta alguseks oli vabastatud üle poole Eesti territooriumist. Sellel alal keh­testati Eesti Töörahva Kommuuni võim. Maakondades ja valdades taastati kohalikud töörahva nõukogud. Keskvalit­susena tegutses Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, kelle esimeheks oli Jaan Anvelt.

Majanduselu korraldas Kommuuni Rahvamajanduse Valitsus Hans Pöögelmanni juhtimisel. Algas tööstusettevõtete natsionaliseerimine. Narvas natsionaliseeriti «Kreenholmi Manufaktuur» ja mitmeid teisi ettevõtteid ning Tartus kõik trükikojad. Nende juhtimine läks tööliste kätte.
Sõjaolukorrale vaatamata tegutses edukalt ka Kommuuni Kultuuri ja Haridusvalitsus, mille tööd juhatas Artur Vallner. Koolides seati sisse emakeelne tasuta õpetus. Tartu üli­kooli juhatajaks (rektoriks) sai esmakordselt eestlane — matemaatik Jaan Sarv. Et säilitada rahvale kõik hinnalised kunstivarad, loodi kunstikaitse toimkond, mille juhatajaks määrati silmapaistev eesti skulptor Jaan Koort.
Uuesti asuti agraarküsimuse lahendamisele. Kogu maa kuulutati rahva omandiks. Mõisad võeti taas mõisnikelt ning anti mõisatööliste ja kehvikute kätte. Ka nüüd olid eesti kommunistid seisukohal, et mõisaid ei tükeldata, vaid seal luuakse ühismajapidamised — kommuunid. Kuid tol ajal oli palju maatamehi ja kehvtalupoegi, kes soovisid «oma» maad. Seda ei arvestatud ja see nõrgestas töölisklassi ning talu­rahva liitu. Liidu nõrgenemine oli aga eriti ohtlik kodusõja olukorras. Kodanlus kasutas seda viga nõukogudevastaseks agitatsiooniks.
Kommuuni tegevuses ilmnes teisigi puudusi. Õigeaegselt ei mobiliseeritud töörahvast Punaarmeesse, piirduti vaid vaba­tahtlike võtmisega. Neile ei loodud vajalikke reserve, mis andis valusasti tunda, kui valged vastupealetungi alustasid. Ent pingelises sõjaolukorras tehti siiski ära tohutu töö ja omandati väärtuslikke kogemusi iseseisva nõukogude vaba­riigi rajamisel Eestis. Eesti Töörahva Kommuun oli Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi eelkäija.

Originaal: H. Liim, K. Siilivask. 1988. Eesti NSV ajalugu. Õpik IX-XI klassile

Kommentaare ei ole: